I osa: Töötervishoiusüsteem ja töökeskkond
1. Töötervishoiusüsteem Eestis
Töötervishoid ja tööohutus Eestis on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (TTOS), mis seab tööandjatele ja töötajatele konkreetsed kohustused. Tööandja vastutab ohutu töökeskkonna loomise eest ning töötajad peavad järgima ohutusnõudeid. Riiklik järelevalve toimub Tööinspektsiooni kaudu, mille ülesanne on kontrollida, et ettevõtted järgiksid töötervishoiu ja tööohutuse seadusi. Ettevõttes peab olema dokumentatsioon, mis tagab ohutuse ning sisaldab riskianalüüse, tegevuskavasid ja juhiseid.
2. Töötajate väljaõpe ja juhendamine
Tööandjal on kohustus korraldada töötajatele tööohutuse ja töötervishoiu alane väljaõpe ning juhendamine. See hõlmab töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu määramist ja koolitamist. Töökeskkonnaspetsialist peab olema pädev isik, kelle ülesandeks on ettevõttes tööohutuse tagamine. Töötajad peavad läbima regulaarselt täiendkoolitusi ning tööandja peab jälgima, et juhendamine oleks dokumenteeritud ja korrektselt läbi viidud.
3. Riskianalüüs ja sisekontroll
Riskianalüüs on üks olulisemaid tööohutuse juhtimise tööriistu. Tööandja peab regulaarselt hindama töökeskkonna ohutegureid, dokumenteerima riskid ja koostama tegevuskava nende vähendamiseks. Sisekontroll on protsess, mille käigus tööandja jälgib pidevalt, kas riskianalüüsis kavandatud meetmed on rakendatud ja kas need toimivad tõhusalt.
II osa: Töökeskkonna ohutegurid
4. Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas võivad hõlmata müra, vibratsiooni, valgustust ja temperatuuri. Kõrge müratase ja vibratsioon võivad põhjustada töötajatele pikaajalisi terviseprobleeme, nagu kuulmislangus või liigesekahjustused. Ebapiisav valgustus ja temperatuurimuutused võivad samuti mõjutada töötajate heaolu. Tööandja ülesanne on hinnata füüsikalisi ohutegureid ja võtta meetmeid nende mõju vähendamiseks.
5. Keemilised ohutegurid
Keemilised ohutegurid tekivad töökohal kasutatavatest kemikaalidest, millel võib olla kahjulik mõju tervisele. Tööandja peab koostama ohutuskaardid, kus on kirjas kemikaalide omadused ja ohutusnõuded. Samuti tuleb tagada kemikaalide õige ladustamine ja käsitsemine. Töötajatele tuleb korraldada koolitused, kuidas vältida keemiliste ainete kahjulikku mõju.
6. Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid hõlmavad baktereid, viiruseid, seeni ja muid mikroorganisme, mis võivad töötajatele kahjulikku mõju avaldada. Tööandja peab tagama hügieeni ja ohutuse meetmed, et vähendada bioloogiliste ohutegurite riski. Samuti on oluline töötajate tervisekontroll ja ennetavad meetmed, eriti kui töötatakse keskkonnas, kus esinevad bioloogilised riskid.
7. Füsioloogilised ohutegurid
Füüsiline koormus, sundasendid ja korduvad liigutused on füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada tööga seotud vigastusi. Tööergonoomika on võtmetähtsusega, et tagada töötajate füüsiline heaolu ja vältida sundasenditest tingitud terviseprobleeme. Tööandja peab pakkuma ergonoomilisi töövahendeid ja korraldama töö vastavalt töötajate vajadustele.
8. Psühhosotsiaalsed ohutegurid
Psühhosotsiaalsed ohutegurid hõlmavad tööstressi, halbu töösuhteid, töökiusamist ja liigset töökoormust. Need tegurid võivad viia töötajate vaimse ja füüsilise tervise halvenemiseni. Tööandja peab looma toetava ja stressivaba töökeskkonna ning rakendama meetmeid, mis aitavad vältida vaimse tervise probleeme.
III osa: Tööõnnetused ja terviseohud
9. Tööõnnetused ja kutsehaigused
Tööõnnetused võivad juhtuda igal ajal ja igas töökeskkonnas. Tööandja kohustus on tagada, et kõik tööõnnetused oleksid dokumenteeritud ja uuritud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb läbi viia riskianalüüs ja rakendada ennetusmeetmeid. Kutsehaigused on tervisekahjustused, mis on seotud töö iseloomu või töötingimustega. Nende ennetamine on samuti oluline osa töötervishoiust.
10. Esmaabi ja tervisekontroll
Töökohal peab olema korraldatud esmaabi andmine ning määratud esmaabiandjad. Tööandja peab tagama, et töötajatele oleks kättesaadavad vajalikud esmaabivahendid ja koolitused. Tervisekontroll on kohustuslik töötajatele, kes puutuvad kokku füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohuteguritega. Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada tööga seotud haigusi.
IV osa: Dokumentatsioon ja juhised
11. Tööohutusalane tegevus ettevõttes
Tööohutusalane tegevus hõlmab tööandja koostatud tegevuskava, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet ohuteguritega. Sisekontroll on vajalik, et jälgida, kas kavandatud meetmed on rakendatud ja kas need töötavad. Kõik tööohutusega seotud dokumendid, sealhulgas riskianalüüsid ja tegevuskavad, peavad olema korralikult säilitatud.
12. Uue töötaja juhendamine
Uue töötaja juhendamine on oluline osa töökeskkonna ohutuse tagamisest. Tööandja peab tagama, et uus töötaja saab kõik vajalikud juhised ja väljaõppe, enne kui ta tööle asub. Juhendamine hõlmab ohutuseeskirjade tutvustamist ja töövahendite kasutamise õpetamist. Kogu juhendamisprotsess tuleb korrektselt dokumenteerida.
13. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste raportid
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste juhtumid peavad olema korrektselt registreeritud ja dokumenteeritud. Tööandja ülesanne on koostada raportid tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta ning tagada, et kõik asjaosalised on informeeritud. Tööinspektsioonile tuleb esitada vajalikud teatised ja raportid vastavalt seadusele.